Uuendanud 10. jaanuaril
Marko Kaasik .
Prognoos
lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri
koostoimet, NCEP coupled forecast system model (NOAA, USA).
Võrreldes
varasemate statistiliste mudelitega on see teaduslikus mõttes rohkem kui samm
edasi, kuid sõltub palju atmosfääri, ookeani ja maismaa seostest, mille modelleerimise
ajalugu on palju lühem kui üle poole sajandi pikk atmosfääridünaamika mudelite
kogemus. Suure arvutusmahu ja globaalse andmehõive (meteoroloogilised
vaatlusandmed) tõttu on globaalse kliima numbriline modelleerimine siiani
jõukohane vaid suurematele uurimiskeskustele maailmas. Jooksva kuu prognoosi
tegemiseks on kasutatud ka keskmise ajaskaala mudelite arvutusi.
Alates 2010.
aasta algusest on NCEP leheküljel
korraga kolm erinevat prognoosi: arvutatud viimase 10 päeva, neile eelnenud 10
päeva ja omakorda viimastele eelnenud 10 päeva algandmete põhjal. Igaüks neist
prognoosidest on keskmine 40 mudelarvutusest – uus arvutus tehakse neli korda
päevas uute laekuvate algandmetega. Kolmest keskmistatud prognoosist kõige
usaldusväärsemaks loetakse hiliseimat, kuid võrdlemine kahe eelnevaga annab
aimu tulemuste stabiilsusest – kui need erinevad palju, siis on karta, et mudel
ei suuda käesolevatest algtingimustest tõepärast prognoosi anda.
NB ! Tänapäeva teadmiste tase ei võimalda veel prognoosida
ilma kolmeks kuuks ette sama täpselt nagu kolmeks päevaks. Palume arvestada
suuremate kõrvalekalletega kui mõne päeva või nädala puhul. Eriti kehtib see
sademete kuusummade kohta.
Temperatuurid on toodud
eraldi Eesti merelise (Ristna, Hiiumaa) ja kontinentaalse (Tartu) osa kohta.
Sademete pikaajaline prognoos on liialt ebatäpne selleks, et erinevusel Eesti
eri osade vahel oleks tähtsust. Seetõttu on see prognoos antud ainult Tartu
kohta.
Alates märtsist 2011 on normiks, millega kuukeskmisi prognoose
võrreldakse, võetud aastate 1970 – 2001 keskmised EMHI andmetel ( http://www.emhi.ee/ -> kliima ->
kliimanormid).
Kommentaar. Detsember tuli tervelt 3 – 5 kraadi
soojem kui tavaliselt ja seega veel paari kraadi võrra soojem kui kuu alguses
prognoositud. Sademeid tuli paljudes kohtades lausa kolm korda rohkem kui
paljuaastane keskmine, seega ületati prognoositud sajuhulgad paar korda.
Uus prognoos. Paistab, et talv hakkab nüüd peale,
kuigi kuu aega hilinedes ja pehmepoolsena, ning kestab normaalse ajani. Talvele
peaks järgnema soe ja päikeseline kevad.
|
Kuu |
Mis laadi ilma ootame? |
Temperatuur, ºC |
Sademed, mm |
||||
|
Ristna |
Tartu |
Tartu |
|||||
|
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
norm |
prognoos |
||
Jaanuar
|
Madalrõhkkonnad on aktiivsed nii Põhja-Atlandil kui
Lääne-Euroopas. Siberi kõrgrõhkkond on tugev, kuid ei ulatu kuigivõrd
Uuralist lääne poole. Seetõttu valitseb Ida-Euroopas lõunavool ja pehme ilm.
Madalrõhkkonnad ei ole väga rajused, kuid suhteliselt soojas õhus on palju
niiskust, mis annab sademeid. Ootame keskmisest soojemat ja sajusemat
jaanuari. Ida-Eestis tuleb suurem osa sademeid maha lumena, kuigi esineb ka
lühemaid sulaperioode. Seetõttu ootame korralikku lumikatet teisel poolel.
Saartel ja läänerannikul jääb lumikate vahelduvaks. |
-1,2 |
+1,0 |
-5,0 |
-2,7 |
40 |
60 |
Veebruar
|
Üldiselt jätkub jaanuaris väljakujunenud olukord.
Merevee jahtumine peaks siiski langetama temperatuurid veidi madalamale ja tooma
lumikatte ka Lääne-Eestisse. Niisuguste temperatuuride juures peaks jääkate
ulatuma Soome lahe idaossa ja väimamerele, osalt ka Liivi lahele, kuid mitte
avamerele. |
-2,3 |
-1,4 |
-5,4 |
-3,0 |
32 |
36 |
Märts
|
Skandinaavia ja Baltimaade kohal on õhurõhk tavalisest
kõrgem. Oodata on keskmisest veidi soojemat, päikeselisemat ja kuivemat märtsi.
Võib oodata, et väljakujunenud lumikate püsib umbes märtsi keskpaigani või
teise pooleni. |
-0,5 |
+0,2 |
-1,6 |
-0,4 |
32 |
24 |
Aprill
|
Märtsiga sarnane õhurõhkkondade paigutus püsib. Ootame
tavalisest päikeselisemat soojemat aprilli, sademeid tavapäraselt või veidi
vähem. |
3,2 |
4,2 |
4,7 |
6,2 |
33 |
31 |
Mai
|
Tavalisest kõrgem õhurõhk Skandinaavias ja Baltimaadel
püsib. Võib oodata küllaltki päikesepaistelist, tavaliste sajuhulkadega ja keskmisest
soojemat maid. |
8,3 |
9,3 |
11,1 |
12,6 |
53 |
37 |
Juuni
|
Õhurõhk Skandinaavias ja Põhjamerel on tavalisest veidi
kõrgem, mujal Euroopas tavaline. Ootame soojapoolset ja keskmise või veidi
vähema sajuga juunit. |
13,0 |
13,3 |
15,1 |
15,5 |
69 |
65 |
Koostaja ega Tartu Ülikool ei kanna juriidilist vastutust
prognoosi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Muidugi teeme oma parima, et prognoos oleks täpne ja
õigeaegne.
Neither
forecaster nor University of Tartu is
responsible (in legal terms) on the consequences of using our forecast.
However, we do our best to ensure the quality of forecast.
Prognoos on sõltumatu Eesti
Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ja teistest rahvuslikest
ilmateenistustest.
Forecast is independent of any
national meteorological service.